Aleksander Skrebnev

Turumahtu kindlaks määrata ei ole lihtne, kuna iga üksiku toote või teenuse kohta ei tehta välisturul tavaliselt statistikat.

Turu hindamine toimub kaudsete meetodite abil – elanikkond, SKP, impordi-ekspordi vahe, mõne toote või teenusega seotud turumaht jne. Praktika näitab, et kõige olulisem tegur välisturu suuruse hindamisel on ekspordi ja impordi vahe. Paljud riigid koostavad regulaarselt ekspordi, impordi ja re-ekspordi  aruandeid ÜROle. Neid andmeid saab tellida ning seejärel ise ekspordi ja impordi vahe välja arvutada.

Kui riik impordib mõnda toodet palju rohkem kui ekspordib, siis tähendab see, et tarbimine ületab kohalikku tootmismahtu. Kui impordi ja ekspordi vahe on märkimisväärne, siis on potentsiaali sellesse riiki eksportida ning antud turuga on mõtet tõsiselt tegeleda. Kui aga mõne toote eksport on suurem impordist, siis ületab kohalik tootmismaht sealset nõudlust ning sellel turul on raske konkureerida.

Meie tegevusvaldkonnas on konkurents suurenenud, kuna pidevalt käib „sõda“ parimate kaupluseriiulite pärast. Konkurents on suurenenud nii sise- kui ka välisturul, kuid ei see tähenda, et müügimahtu ei saaks kasvatada või vähemalt samal tasemel hoida. Tuleb vaid leida uusi turge, kus on ruumi teie ettevõtte toodetele või teenustele. Uusi turge saab leida eelpool kirjeldatud meetoditega.

Nikolai Feoktistov

Sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast on välisturu maht üks tähtsamaid tegureid. Milleks raisata ressurssi väikesele turule, kus juba valitseb väga tihe konkurents? Kindlasti on siin ka erandeid, näiteks siis, kui vaatamata turu piiratusele on selle kasumlikkus väga kõrge.

Väga olulised tegurid on ka turutrendid, ärikeskkond, konkurents, ekspordiriskid ja barjäärid, turunduskanalid, hinnatasemed, kasumlikkus, geograafiline kaugus ja asukoht, info kättesaadavus, riikidevahelised suhted jpt. Turutrendidele tuleb pöörata suurt tähelepanu. Esmapilgul võib mõni turg tunduda suur, kuid tegelikult võib selle maht väheneda, mis omakorda tähendab nõudluse, hindade ja kasumlikkuse langust ning lisaks ka konkurentsi teravnemist. Samas väike välisturg võib kiiresti areneda ning lubada juba lähitulevikus head kasumit, ekspordimahtu ja turuosa.

Paljud kardavad praegu Venemaa turule siseneda. Veel aasta tagasi olid Vene ja ida turud atraktiivsed tänu oma suurusele ja kõrgele nõudlusele. Praegu on aga need turud üsna dramaatiliselt kukkunud. Samas mõnedes valdkondades konkurents siiski väheneb, kuna ellu jäävad vaid kõige tugevamad ja säästlikumad ettevõtted. Seetõttu tuleb hoolikalt jälgida, milliste toodete järele nõudlus väheneb ning kui suured on teie toodangu edu väljavaated välisturul.

Vladimir Kutsenko

Lisaks turumahule ja -trendidele tuleb hinnata ka ärikeskkonda selles riigis, kuhu tahate eksporti alustada. Vaatamata atraktiivsele turumahule võib sealne ärikeskkond olla tegutsemiseks liiga keeruline – näiteks korruptsioon, kuritegevus, maksud, bürokraatia, turu konservatiivsus, välismaise toodangu tõrjumine, sotsiaalne ja  majanduslik ebastabiilsus, vähene võõrkeelte oskus, ebasobiv kliima jne.

Ärikeskkond koosneb tervest reast teguritest, mis jagunevad erinevatesse gruppidesse: poliitilised, majanduslikud, juriidilised, sotsiaalsed, kultuurilised ja looduslikud tegurid. Vahel tuuakse eraldi grupina välja ka finantseerimisega seotud tegurid.

Ise kõigi välisturgude kohta infot koguda ja seda analüüsida on üsna ebareaalne. Mõistlikum on kasutada erinevaid reitinguid ja statistikat, näiteks BERI ja majandusvabaduse indeksit. Nende tarbeks kogutakse regulaarselt infot ärikeskkonna kohta ja kasutatakse keerukaid meetodeid tulemuse arvutamiseks.

Igal juhul tuleb pärast põhjalikku turu-uuringut ja enne ekspordi alustamist ise veenduda selles, kas konkreetse turu ärikeskkond on teie ettevõttele sobilik või mitte. Vahel võib ärikeskkond olla ebasoodne kõikidele välisettevõtetele ja nende toodangule, vahel aga ainult osade välisfirmade suhtes. Ärikeskkonna hindamine aitab üsna palju vältida ekspordiriske.