Nikolai Feoktistov

Kõige kergem on ekspordiriskid jagada järgmisteks gruppideks: majanduslikud, poliitilised, juriidilised, sotsiaal-kultuurilised, tehnoloogilised ja looduslikud. Ärge unustage neid riske, mis on seotud turu, logistika ja klientidega. Kõige sagedasematest riskidest võib nimetada ka kõikuvat valuutakurssi ning maksetega viivitamist, välismaistele nõuetele mittevastavaid tooteid või teenuseid, poliitilist ebastabiilsust, kultuurilisi ja tehnoloogilised erinevusi jne.

Kavatseme eksportida Venemaale, kuhu müümisel on üheks takistuseks see, et meie riikidevahelised suhted ei ole hetkel väga head. Samas on praegu näha mõningat suhete soojenemist ning osasid takistusi on juba lihtsam vältida, näiteks tollibarjääre.

Venemaal ja Eestis kehtivad toodetele erinevad nõuded. Kuna Eestis järgitakse Euroopa nõudeid, on meie toodang palju kvaliteetsem. Ka venelased eelistavad kvaliteetset toodangut odavale, kuna viimane on ajutine.

Erinevad normid aitavad kaasa sellele, et toodang on kvaliteetne ning hind õiglane. Näiteks alumiiniumist tehtud kaupluste ja kioskite ribikardinad peavad Euroopas vastama erinõuetele, et vargad ei suudaks neid lõhkuda.

Üks võimalik ekspordibarjäär on tollimaksud. Olin ise väga üllatunud, et Venemaal ei ole importtoodete kõrged hinnad tingitud mitte niivõrd kõrgetest tollidest, vaid importööridest. Selleks, et toodetele kõrge lõpphinna määramist vältida, tuleks Venemaa koostööpartneritega kohe müügihind kokku leppida.

Aleksandr Skrebnjov

Meie jaoks on üks suurim eksporibarjäär kindlasti konkurents. Läti ja Eesti vahelised suhted on head ning mõlemas riigis kehtib sarnane seadusandlus impordi ja ekspordi ning veterinaarnõuete alal. Ekspordihanked ei ole maksustatud, mis lihtsustab tunduvalt hanke protseduuri.

Samas on paljud tarbijad, eriti Baltimaade elanikud ja samuti ka soomlased, toodete ostmisel üsna patriootlikud ning eelistavad kodumaist toodangut. Meie hakkasime sel põhjusel Lätis kasutama lätikeelset pakendit, et see oleks tarbijale arusaadavam ja lähedasem.

Ekspordiplaani koostamisel analüüsisime ka ekspordiriske ja -barjääre. Majanduskriisi ajal on tekkinud veel üks risk – see on koostööpartnerite maksejõuetus. Seetõttu tuleb eksportimisel hoolikalt jälgida välisriigis toimuvat ning vajadusel sõlmida ohtude ennetamiseks ettemaksulepingud. Lätis on praegu majandussituatsioon üsna ebastabiilne ning seetõttu tuleb sellel turul olla eriti ettevaatlik.

Ka Saksamaale eksportides ei olnud meil mingeid erilisi ekspordiriske või –barjääre: ei bürokraatiat ega poliitilisest olukorrast tulenenud mõjusid. Peamiseks takistuseks Saksmaale müümisel on ikkagi konkurents, millest olen eelnevalt juba kirjutanud. Euroliidus on üsna lihtne ekspordiga tegeleda, kuna seadusandlus teeb selle ettevõtjate motiveerimiseks käepäraseks.

Vladimir Kutsenko

Ekspordibarjääre ei olegi Euroopas nii palju, kuna euroliit toetab eksporti ning on selleks loonud ühtse seadusandluse, mida liikmesriigid peavad järgima. Erinevused on veterinaarkontrolli osas, näiteks  erinevad poed aktsepteerivad erinevaid sertifikaate. Kuid see ei takista eksporti ükskõik millisesse riiki.

Eksporditakistusi ja –riske esineb aga Venemaal või Ukrainas tegutsedes. Üheks takistuseks on näiteks Eesti-Vene poliitilised suhted ning ebastabiilne majandussituatsioon Ukrainas. Kui teie toodang ei ole terves maailmas tuntud ning müügimahud pole väga suured, on  müük neisse riikidesse praegu üsna riskantne.

Meie jaoks on peamiseks probleemiks olnud hea koostööpartneri leidmine välisturul. Just seepärast pühendame sellele ülesandele kõige enam aega. Erinevad koostööpartnerid tulevad ja lähevad, kuid usaldusväärse ja pikaajalise äripartneri leidmine ei olegi välismaal nii lihtne.

Lihatoodete eksportöörid nagu meie peavad arvestama ka teatud eripäradega. Näiteks veiseliha ekspordil peab olema luba vastava koguse müügiks välisriikidesse. Ekspordimahtu võib aga eelnevalt olla üsna raske ette ennustada.