EAS pakub mitut eksporditoetust, mille kohta saab infot EASi konsultantidelt ja veebilehelt. Eksporditoetuste taotlemisel on aga mõned piirangud.

Toetuse taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

a)      Taotlejal ei tohi olla võlgnevust riiklike maksude osas.

b)      Taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, on registreeritud:

1.       Eestis;

2.       territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse tähenduses;

3.       Euroopa Liidu liikmesriigis;

4.       riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga.

c)       Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

d)      Taotleja omakapital vastab äriseadustiku nõuetele;

e)      Taotlejal on projekti omafinantseeringuks vajalikud vahendid.

Eksporditoetuse taotlemisel peab omafinantseering olema vähemalt 50%. Samuti tuleb koostada detailne eelarve toetuse kavandatava kasutamise kohta.

EASi pakutavad toetused on suunatud erinevateks eksporditegevusteks. Näiteks ühisturunduse toetuse saamiseks peab projektis osalema vähemalt neli ettevõtet. Ühisturundus aitab ettevõtjatel saavutada individuaalseid eesmärke ühiste turundustegevustega. Ekspordialane ühisturundus on end tõestanud eriti väikeettevõtete jaoks, sest ühise projekti käigus õpivad firmad erinevaid ekspordi laiendamise võimalusi ning vahetavad omavahel kogemusi. Koostöö välisturule pürgimisel võib alustavatele ettevõtetele olla ainsaks võimaluseks eksportida.

Pärast seda, kui ettevõte on otsustanud minna välisturule, hinnanud ettevõtte valmisolekut eksportida, valinud välja ekspordikõlbulikud tooted-teenused ning leidnud sobivad välisturud, tuleb koostada ekspordiplaan. Selle võib koostada iga väljavalitud välisturu kohta eraldi või koondada erinevate turgude ekspordiplaanid kokku üheks terviklikuks dokumendiks.

Ekspordiplaani koostamiseks on tavaliselt vaja koguda väljavalitud välisturgude kohta täiendavat infot. Selleks kasutatakse enamasti turu-uuringuid, kuid vajalikku infot võib koguda näiteks ka messidel osaledes või neid külastades, vastavaid välisturge tundvate klientide ja koostööpartneritega suheldes, kliendikülastuste käigus jms. Kõige täpsemat ja enamasti ka kõige rohkem infot ekspordiplaanide koostamiseks saab siiski hästi plaanitud ja läbiviidud turu-uuringuga. Turu-uuringu korralikuks ettevalmistamiseks peab eelnevalt täpselt teadma, millist infot, kui palju ning millise täpsusega üldse vaja on. Eelöeldu kehtib ka ekspordiplaani koostamiseks tellitava või läbiviidava turu-uuringu kohta.

Toimiva ekspordiplaani koostamiseks ja selleks vajaliku info kogumiseks on vaja teada plaani koostamise põhimõtteid ning ülesehitust. Sageli tuleb ekspordiplaani koostamisel arvestada ka sellele esitatavate nõuetega – seda siis, kui ekspordiplaan on näiteks ekspordiabi- või laenutaotlusele lisatav kohustuslik dokument. Ekspordiplaani koostamiseks vajaliku info kogumise, plaani koostamise ja sellele esitatavate nõuete kohta saab nõu küsida EASi konsultantidelt ning lugeda ka EASi kodulehelt.

Üldjuhul peab ekspordiplaan sisaldama järgmist infot:

• ülevaadet ettevõttest ja tema toodetest-teenustest;
• tootmis-, teenindus- ja müügiprotsessi kirjeldust;
• välisturgude valiku põhimõtteid;
• infot läbiviidud turu-uuringute ja nende käigus kogutud andmete kohta;
• välisturgude kirjeldust;
• SWOT-analüüsi;
• konkurentsianalüüsi;
• riskianalüüsi;
• sisenemisbarjääride analüüsi;
• infot klientuuri, hinnatasemete ja turustuskanalite kohta;
• ettevõtte müügimahtude ja olulisemate finantsnäitajate prognoose;
• ekspordiplaani tegevuskava ja eelarvet koos selgitustega.

Eelnenud loetelu pikkus ja sisu veenavad ilmselt igaüht, et mitme välisturu ekspordiplaanide koondamisel ettevõtte ühtseks ekspordiplaaniks peab iga konkreetse välisturu kohta käiv info olema selgelt piiritletud, arusaadavalt esitatud ja lihtsasti leitav. Ettevõtte ühtse ekspordiplaani koostamisel jääb osade välisturgude kohta käiv info sageli puudulikuks või mõni oluline analüüs puudub. Oht on käsitleda mõnda olulist teemat liiga üldisena või mõnikord see hoopis ära unustada. Paraku kätkeb liiga üldisena koostatud või lünklik ekspordiplaan endast ettevõttele ohtu, sest sealt võib välja jääda midagi väga olulist.

Paljud ettevõtted ei tea, et ekspordiplaanile võib saada toetust ning muuta tänu sellele oma idee elluviimine lihtsamaks ja sageli ka kiiremaks. Ekspordiplaanide elluviimiseks saab toetust taotleda näiteks EASist. Seda, millistele ekspordiga seotud tegevustele ning kui suures ulatuses toetust saab, on võimalik küsida EASi konsultantidelt. EASi kodulehelt www.eas.ee saab lugeda neljast eksporditoetuse võimalusest – need on eksporditurunduse toetus, välismessitoetus, ühisturunduse toetus ja laevandustoetus.

Kokkuvõttes on välisturule minekul peamine see, et kogu välisturgudega seotud tegevus oleks ettevõttele jõukohane, läbimõeldud, süstemaatiline ning lähtuks tegevusplaanist. Samuti on oluline, et ettevõte uuriks välja kõik võimalused oma ekspordiplaanile toetuse saamiseks.

Aleksander Skrebnev

Jrk	Tegevuse kirjeldus	Oodatav tulemus	Vastutaja/elluviija	Tähtaeg
1	2	3	4	5
1.	Tootepakendi kujunduse vastavusse viimine sihtturu nõuetega	Firma on valmis tarnmina tooteid kõigile meie sihtturgudele		dets.09
2.	Tootenäidiste valmistamine (pakendid)	Kõikidel klientidel on võimalik maitsta meie tooteid		sept.08
				sept.09
3.	Reklaammaterjalide valmistamine (voldikute, plakatite koostamine, kujundamine ja trükk, reklaammaterjalide tõlkimine ja veebilehe koostamine)	Meie brändi tuntus potentsiaalsete klientide seas kasvab. Potentsiaalses kliendis/partneris huvi tekkimine meie firma, firmatoodete kataloogi ja meie poolt pakutavate lisateenuste vastu		sept.08
				nov.08
				dets.08
				sept.09
				nov.09
				märts.09
				juuli.09
				märts.10
4.	Kaubamärgi registreerimine Euroopas	Meie toote idee, brändi õiguskaitse ning toote tuntuse tekkimine sihtriikides		sept.08
				nov.08
5.	Sihtturgude külastamine	Turukonjunktuuri, konkurentide ja uute tendentside täpne mõistmine välisturgudel		Iga kuu 2008
				Iga kuu 2009
				Iga kuu 2010
6.	Turundusürituste korraldamine sihtturul (degusteerimised)	Sihtturu eelistuste tundmaõppimine  meie tootegruppides		okt.08
				nov.08
				märts.09
				apr.09
				okt.09, nov.09
				märts.10
				apr.10
7.	Turundusürituste korraldamine Eestis	Eesti turu eelistuste tundmaõppimine meie tootegruppides		juuli.09
				aug.09
8.	Osalemine RigaFood messil	Uute partnerite otsing, äriklientidele meie uue brändi tutvustamine, läbirääkimised klientidega, uute HoReCa klientide otsing		3.-6. september 2008
				3.-6. september 2009
9.	Osalemine AgroBalt messil	Uute partnerite otsing, äriklientidele meie uue brändi tutvustamine, läbirääkimised klientidega, uute HoReCa klientide otsing		2.-4. oktoober 2008
				2.-4. oktoober 2009
10.	Osalemine Anuga messil	Uute partnerite otsing, äriklientidele meie uue brändi tutvustamine, läbirääkimised klientidega, uute HoReCa klientide otsing		10.-13. märts 2009
11.	Sihtturgude olukorra, trendide, konkurentsi ja riskide analüüs	Konkurentsikeskkonna täpne teadmine annab meile võimaluse pakkuda turule kõige nõutavamaid tooteid		jaan.09
				veebr.09
				mai.09

Tegevuskava eelarve koostamisel on oluline arvestada ettevõtte võimalustega. Juhul, kui ettevõtte rahalised võimalused on piiratud, tuleb kavandada vähem kulukaid turundustegevusi või vähendada nende arvu. Samas tuleb tegevuskava ja eelarve kärpimisel jälgida, et kogu tegevuskava ei muutuks selle tulemusena mõttetuks. Samuti pole mõistlik rahaliste vahendite olemasolul koostada ülitagasihoidlikku tegevusplaani, sest see tähendab ka tagasihoidlikku tulemust ja enamasti ajakadu. Ekspordiplaani tegevuskavas sisalduvad tegevused, nende loogiline järjekord, ajakava ja eelarve annavad üpris hea ettekujutuse sellest, kas ekspordiplaani eesmärke on muude eelduste olemasolul võimalik täita.   

Tegevusplaani koostamisel võivad tekkida ka mõned probleemid. Kui saate eksporditoetusi,  siis peate oma tegevusplaani ellu viima ilma muutusteta. See tähendab, et te ei saa muuta sihtturgu, toodangu mahtu jms.

Plaan sisaldab tegevusi, soovitud tulemusi, tegevuste eest vastutajaid ning tähtaegu. Reeglina on tegevusplaanis mainitud ka messidel osalemine ja turuanalüüside koostamine.

Tavaliselt kuulub erinevate plaanide juurde ka konkreetne tegevuskava ja nii on see ka ekspordiplaani puhul. Ekspordiplaani tegevuskava kujutab endast ülevaatlikku nimekirja kõigist turundustegevustest. Parema ülevaate saamiseks on turundustegevused tavaliselt sarnasuse põhjal rühmitatud. Lisaks turundustegevustele on kavas kirjas ka tegevuse plaanitav elluviimise aeg, vastutaja, osalejad, eelarve ja kindlasti ka tegevuse oletatav tulemus (eesmärk).

Juhul, kui tegevusi on nimekirjas rohkem kui 10-15, on tegevuskava mõistlik koostada tegevuste kronoloogilist järjekorda silmas pidades. Kronoloogiliselt järjestatud tegevused võimaldavad paremini hinnata kogu kava loogilisust ja määrata tegevused, mida võib aja kokkuhoiu mõttes sooritada paralleelselt. Kindlasti tuleb iga tegevuse puhul välja tuua selle elluviimise eest vastutaja ja osalejad. Erinevate tegevustega seotud kulutused võivad olla väga erinevad, sõltudes tegevuse kestvusest, osalejate arvust ja tegevuse spetsiifikast.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tegevuskava toetaks ekspordiplaani eesmärkide saavutamist. See tähendab, et kõik tegevused peaksid olema eesmärkide saavutamiseks sobivad ja optimaalsed. Iga tegevusega on seotud selle elluviimise kulud – seega pole mõistlik kavandada tegevusi, mis ekspordiplaani eesmärkide saavutamisele eriti kaasa ei aita. Ekspordiplaani eesmärkideks võivad olla näiteks ekspordikäibe ja puhaskasumi kasv, tellimuste maht, müügimaht, klientide arv, välisturgude arv, uute toodete turuletoomine jne.

Olenevalt tegevusvaldkonnast, senisest positsioonist välisturul ja ekspordiplaani eesmärkidest on tegevuskavad sageli vägagi erinevad nii sisult kui ka tegevuste arvult. Tegevuskavva võivad kuuluda järgmised turundustegevused: turundusmaterjalide koostamine ja tellimine, kodulehe koostamine ja uuendamine, kaubamärgi- ja brändiga seonduv, tootenäidiste tellimine, kliendiüritused välisturul, messidel osalemine, messide külastamine, püsiekspositsioonid välisturul, kliendikülastused, kliendiüritused välisturul, ekspertarvamused välisturgu ja toodet-teenust tundvatelt ekspertidelt, turu-uuringud, klientide, esindajate ja koostööpartnerite otsingud jms.

Alati tuleb kindlaks määrata sihtrühmad, kellele hakkate keskenduma ja kellest saab teie toodete tarbija.

Enda jaoks oleme sihtrühmana määratlenud keskealisi naisi, kes valmistavad ise toitu. Teine meie sihtgrupp on HoReCa sektor (Hotels, Restaurants, Catering), kes ostavad meie majoneesi  toorainena.

Tavaliselt võtame HoReCa sektori klientidega ise ühendust või kontakteeruvad nemad meiega, seepärast eraldi reklaami me sellele sihtgrupile ei tee. Kuid meil on tööl tehnoloog, kes valib iga konkreetse HoReCa ettevõte jaoks spetsiaalsed maitsed ja majoneesi konsistentsi.

Parimaks reklaamiks on meile degusteerimised ning see, kui kliendid ostavad meie tooteid taas ja taas seepärast, et meie toodang meeldib neile. Lätis teeme päris palju reklaami. Kasutame bännereid, reklaami online-meedias ja otsepostitust, korraldame degusteerimisi ning oma toodete turustamist. Kuna oleme Läti turul veel uus tegija, siis hetkel on päris raske tutvustada seal meie majoneesi kui kõige maitsvamat ja parimat. Seepärast pöörame erilist tähelepanu just degusteerimistele, rääkides tavalistele inimestele oma toodetest.

Reklaamist suuremat mõju omab praegu hinnapoliitika. Turul on väga tihe konkurents ning sellistes tingimustes alandavad paljud hindu. Hetkel on hind tarbijate jaoks olulisem tegur kui reklaam.

Praegu on meie peamised turunduskanalid internet ja veebileht. Tänu otsingumootoritele külastab meie kodulehekülge üha rohkem inimesi. Veebileht omab tähtsat rolli, kuna see loob kliendile firmast ettekujutuse. Näiteks kui kodulehte pole ammu uuendatud, siis tekkib kohe küsimus , kas antud ettevõte ikka veel tegutseb? Samuti on oluline, et teie veebilehel oleks info kättesaadav keeles, mida teie potentsiaalsed kliendid valdavad.

Erinevatel turgudel võivad turundus- ja reklaamikulud olla erinevad. Tavaliselt on reklaamikulud teistes riikides suuremad kui Eestis, kuna meie turg on võrreldes teistega väiksem. Seepärast on parem arvestada, et turundus- ja reklaamikulud kujunevad suureks ning tegevused tuleb hästi läbi mõelda. Parem teha kvaliteetset reklaami, mille tulemusena teie müük ka reaalselt suureneb ning mitte loopida suuri rahasummad tuulde.

Meie potentsiaalsed kliendid on nii naised kui ka mehed, kõige tihedamini perekonnainimesed, kes tahavad oma kodu kaunimaks muuta. Tavaliselt tulevad mees ja naine meie juurde koos. Kuid mehe ja naise suhtumine ning lähenemine on väga erinevad. Meie tutvustame oma toodangut sellisena, et see on vajalik perekonnale – praktiline, kvaliteetne ja originaalne. Potentsiaalsed kliendid tekkivad kohe, kui alustate müüki, kuid ka firma ise peab määrama oma sihtgrupi.

Parim reklaam alustava ettevõtte jaoks on see, kui kliendid soovitavad teie firmat oma sõpradele ja tuttavatele.

Tavaliselt valime sellise taktika, et kliendid saaksid meie toodangut proovida. Meie jaoks on peamiseks turundustegevuseks osalemine erinevatel messidel ja degusteerimistel. Paljud firmad teevad televisioonis ja raadios reklaami, kuid minu arvates pole see suurte kulude tõttu kõige kasulikum variant. Messidel leiame palju uusi kliente ilma lisakuludeta. Samuti püüame maksimaalselt ära kasutada oma veebilehte, kus avasime ka e-poe, mille kaudu saab meie toodangut tellida igast maailma punktist.

Aja kokkuhoiuks on enamasti mõistlik kasutada mitut klientide ja koostööpartnerite otsimise võimalust paralleelselt, näiteks otsing internetist, messidel osalemine või nende külastamine, suhtlemine kaubandus-tööstuskojaga jne. Samuti tuleb kindlaks määrata, millised sihtrühmad on teie toodangu potentsiaalsed kliendid. Välisturul saavad teid aidata sealsed konsultandid, kes tunnevad üldjuhul kohalikku turgu välisettevõttest paremini ja leiavad vajaliku info kiiremini üles. Kohalik konsultant võib turu-uuringu käigus otsida teile sobiva arvu potentsiaalseid kliente ning leppida kokku kohtumised. Kui müüte kodu- ja välisturul samu tooteid, siis ei ole sise- ja välisturu kliendid reeglina väga erinevad.

Erinevatel turgudel on erinevad turundus- ja reklaamikanalid. Enne turundustegevuste planeerimist on vaja teada tegureid, mis tagavad teie ettevõttele kasumlikkuse. Samuti tuleb läbi mõelda, kui palju on teil võimalik turundusele kulutada.

SWOT-analüüs on üsna lihtne meetod selleks, et saada teada ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed ning võimalused ja ohud välisturul. Tüüpilised tugevused võivad olla näiteks madalad tootmiskulud, kaasaaegne tehnoloogia ja seadmed, hea finantsolukord, paindlik tootmismaht, kogenenud töötajad jt. Samad tegurid võivad erinevates firmades olla nii tugevused kui ka nõrkused. Tugevad ja nõrgad küljed tulevad välja ettevõtte analüüsimisel, võimalused ja ohud aga iga konkreetse turu hindamisel. Tavaliselt koostatakse SWOT-analüüs tabelina, seepärast kirjutatakse tegurite vastastikune mõju lahti eraldi tekstis.

Mitte kõiki negatiivseid ja positiivseid tegureid ei tule SWOT-analüüsis arvestada. Tihti on enda ettevõttele raske ise SWOT-analüüsi koostada, kuna kõik töötajad näevad firmat seestpoolt. Objektiivse pildi saamiseks on vaja kedagi väljapoolt ettevõtet, kuna just tema saab hinnata teie firmat sellisena, nagu seda näevad potentsiaalsed kliendid ja partnerid.

SWOT-analüüs toob välja ka konkurentide tugevad ja nõrgad küljed, ekspordiriskid ning annab tervikliku pildi ettevõttes toimuvast. Seepärast ongi SWOT-analüüs ekspordiplaani koostamiseks kohustuslik.

Allpool on näiteks toodud meie ettevõtte lühike SWOT-analüüs: